Mustjala Muusikafestival 21 - Mustjala pole ainult Saaremaa metsarikkaim vald, vaid võlub ka oma kaunite mererandade, võimsa Panga panga, iidse Tagaranna kaluriküla ja salapäraste Tuiu rauasulatusahjudega. Kultuur ja pärimus on siin au sees, rahvaiided püüavad pilku, omanäolised pulmakombed ja rahvatantsud loovad meeleolu, lisaks muidugi südant soendav saare huumor. Rookatusega elamud ja kiviaiad on hoolsasti hoitud, mõnigi neist on saanud uue elu. Rahu ja puutumatu loodus on aastakümneid võlunud kunstnikke ja loomeinimesi, kes kadakate vahel uut inspiratsiooni koguvad või puhkust naudivad. Mustjala suved on täis merd ja muusikat, tuult ja luulet, kalavõrke ja merepilte. 1995. aastast on üks juulikuu nädalalõpp pannud helisema Mustjala kirikud, lähedalasuvad mõisad, vahel ka mereranna ja muud põnevad paigad. Mustjala festival on toonud kivistele karmidele randadele maailmanimega artiste ja kollektiive, näidanud Mustjalale muusika täit ilu ja muusikale mereäärse rannarahva kombeid, sitket tahet ning elurõõmu. 1995. aastal alguse saanud Mustjala festival on sel aastal tähelepanu keskpunkti valinud kaks eesti kultuuri suurkuju – Paul Saagpaku ja Veljo Tormise. 1910. aastal Mustjala vallas sündinud Saagpakk oli rahvusvahelise mainega keele- ja kirjandusteadlane, leksikograaf ja publitsist, kelle elutööks kujunes mahuka eesti-inglise sõnaraamatu koostamine (I osa ilmus New Yorgis 1955, tervikteos Yale'i Ülikooli väljaandena 1982). Avakontserdi eel avatakse mälestustahvel Mustjala alevi keskuses oleval majal, kus Paul Saagpakk elas. Festivali orkester esitab N 21. juulil kell 19 Mustjala Anna kirikus keelpillimuusika kuldajastu – 19. sajandi lõpu ja XX alguse - inglise ja briti saartega seotud heliloojate teoseid. Kõlavad Edward Elgari Serenaad keelpillidele ja Edvard Griegi Süit Holbergi aegadest. R 22. 07 kõlab Ninase rannakaitsepatareis Veljo Tormise korimuusika. Programm „Unustatud rahvad“ esitleb XX sajandi ühe väljapaistvama koorimuusika looja teoseid, mis põhinevad läänemeresoome igivanadel rahvalauludel ja seotud liivi, vadja, isuri, ingerisoome, vepsa ja karjala pärimusega. Esitajaks kammerkoor Collegium Musicale Endrik Üksvärava juhatusel. Unikaalseks teeb kontserdi selle toimumiskoht – Ninase rannakaitsepatarei nr 317. II maailmasõja puhkedes asus NSV Liit kindlustama Lääne–Eesti saari. Vaenlase võimaliku dessandi ärahoidmiseks otsustati Tagalahes Ninase poolsaarele ehitada võimas rannakaitsepatarei. Selle tarbeks hõivati 120 ha suurune maa-ala Ninase küla piirkonnas, kus likvideeriti 6 talu ja asustati ümber 7 perekonda. Ninase patarei koosnes neljast ühetorulistes soomustornides MO-1-180 paiknevast 180 millimeetrisest suurtükist. Ühetorulised soomustornid võeti Nõukogude rannakaitses kasutusele 1934. aastal. Vaikse ookeani rannakaitses oli 24, Musta mere rannakaitses 14 seda tüüpi laskeseadeldist, Balti laevastikus olid need üles seatud vaid Ninasel. Kogu seadeldis kaalus 83 tonni, suurtükkide laskekaugus oli 45 kilomeetrit, laskekiirus 5 lasku minutis. Patarei ehitustööd algasid 1940. aasta juulikuus. Ehitusmaterjalina kasutati kohalikke raudkive, Lümanda lupja ning Nuudinõmme ja Onni saeveskis töödeldud puitu. Kahurid paiknesid üksteisest 200 – 300 meetri kaugusel. 2. ja 3. kahurialuse vahele oli rajatud kahekorruseline maa-alune diiselagregaatidega varustatud jõujaam, millest lähtusid kahurialusteni viivad betoneeritud tran¹eedes kaabelliinid. Sõja alguseks jäid lõpetamata mürskude mehhaanilise söötmise süsteem, insenerivõrgud, kaugusmõõtja torn ja gaasivarjend. 20. septembril 1941 piirati patarei sakslaste poolt ümber, osal meeskonnast õnnestus välja murda ja liituda 49. suurtükiväepolguga. Kaks suurtükialust lasti õhku, kaks jäid terveks. Rajatised on üks paremini säilinud II maailmasõja aegse rannakaitsepatarei tulepositsioone Saare maakonnas. 1999. aastast on kasutab Mustjala festival laskepesa kontserdisaalina, seal on esinenud Eesti Filharmoonia Kammerkoor, Tallina keelpillikvartett, klaveriduo Kai Ratassepp – Mati Mikalai ja paljud teised väljapaistvad artistid. 2013. aastal ansambli Resonabilis poolt rannakaitsepatareis esiettekandena kõlanud Kristjan Kõrveri kammerooper Raud-Ants pälvis Eesti Teatriliidu Aastapreemiate zürii eriauhinna. Laupäeval 23. juulil kell 19 kõlavad Saaremaa süvasadamas merekultuuri aastale kohaselt rannarahva pillilood ja merelaulud. Legendaarne Saaremaa muusik Rein Orn viib kuulajad merereisile Läänemere maadesse, kaasas lõõtspill ja humoorikad merelaulud ning- jutud. Loomulikult kuuluvad õhu juurde kohalikud hõrgutised – suitsulest ja kesvamärjuke. Festivali kunstiline juht on Aare Tammesalu. Mustjala festivali korraldab MTÜ Loovüksus koos Mustjala vallaga. Toetajad: Eesti Vabariigi Kultuuriministeerium Eesti Kultuurkapital Eesti Rahvusringhääling Mustjala Vald Raadio Kadi Saaremaa Muuseum Kohvik Rotterdam Saarepuhkus Pidula Forell Puitkatused Pärimusmatkad Kooli-Kopli Mustjala Käsitöösahver Musta Jala Galerii Piletid 6 EUR / 4 EUR müügil Piletilevis ja kontserdipaikades tund enne algust Festivali koduleht: www. mustjalafestival. ee Facebook: https://et-ee. facebook. com/MustjalaFestival info: tel +372 51 62 480 e-post: info@mustjalafestival. ee Mustjala Muusikafestival 21 - 23 juuli
|
Mustjala Muusikafestival 21 - 23 juuli
20. juulil 2016
Mustjala pole ainult Saaremaa metsarikkaim vald, vaid võlub ka oma kaunite mererandade, võimsa Panga panga, iidse Tagaranna kaluriküla ja salapäraste Tuiu rauasulatusahjudega.
Kultuur ja pärimus on siin au sees, rahvaiided püüavad pilku, omanäolised pulmakombed ja rahvatantsud loovad meeleolu, lisaks muidugi südant soendav saare huumor. Rookatusega elamud ja kiviaiad on hoolsasti hoitud, mõnigi neist on saanud uue elu.
Rahu ja puutumatu loodus on aastakümneid võlunud kunstnikke ja loomeinimesi, kes kadakate vahel uut inspiratsiooni koguvad või puhkust naudivad. Mustjala suved on täis merd ja muusikat, tuult ja luulet, kalavõrke ja merepilte. 1995. aastast on üks juulikuu nädalalõpp pannud helisema Mustjala kirikud, lähedalasuvad mõisad, vahel ka mereranna ja
muud põnevad paigad. Mustjala festival on toonud kivistele karmidele randadele maailmanimega artiste ja kollektiive, näidanud Mustjalale muusika täit ilu ja muusikale mereäärse rannarahva kombeid, sitket tahet ning elurõõmu.
1995. aastal alguse saanud Mustjala festival on sel aastal tähelepanu keskpunkti valinud kaks eesti kultuuri suurkuju – Paul Saagpaku ja Veljo Tormise. 1910. aastal Mustjala vallas sündinud Saagpakk oli rahvusvahelise mainega keele- ja kirjandusteadlane, leksikograaf ja
publitsist, kelle elutööks kujunes mahuka eesti-inglise sõnaraamatu koostamine (I osa ilmus New Yorgis 1955, tervikteos Yale'i Ülikooli väljaandena 1982). Avakontserdi eel avatakse mälestustahvel Mustjala alevi keskuses oleval majal, kus Paul Saagpakk elas. Festivali
orkester esitab N 21. juulil kell 19 Mustjala Anna kirikus keelpillimuusika kuldajastu – 19.sajandi lõpu ja XX alguse - inglise ja briti saartega seotud heliloojate teoseid. Kõlavad Edward Elgari Serenaad keelpillidele ja Edvard Griegi Süit Holbergi aegadest.
R 22.07 kõlab Ninase rannakaitsepatareis Veljo Tormise korimuusika. Programm „Unustatud rahvad“ esitleb XX sajandi ühe väljapaistvama koorimuusika looja teoseid, mis põhinevad läänemeresoome igivanadel rahvalauludel ja seotud liivi, vadja, isuri, ingerisoome, vepsa ja karjala pärimusega. Esitajaks kammerkoor Collegium Musicale Endrik Üksvärava juhatusel.Unikaalseks teeb kontserdi selle toimumiskoht – Ninase rannakaitsepatarei nr 317.
II maailmasõja puhkedes asus NSV Liit kindlustama Lääne–Eesti saari. Vaenlase võimaliku dessandi ärahoidmiseks otsustati Tagalahes Ninase poolsaarele ehitada võimas rannakaitsepatarei. Selle tarbeks hõivati 120 ha suurune maa-ala Ninase küla piirkonnas, kus likvideeriti 6 talu ja asustati ümber 7 perekonda. Ninase patarei koosnes neljast ühetorulistes
soomustornides MO-1-180 paiknevast 180 millimeetrisest suurtükist. Ühetorulised soomustornid võeti Nõukogude rannakaitses kasutusele 1934.aastal. Vaikse ookeani rannakaitses oli 24, Musta mere rannakaitses 14 seda tüüpi laskeseadeldist, Balti laevastikus
olid need üles seatud vaid Ninasel. Kogu seadeldis kaalus 83 tonni, suurtükkide laskekaugus oli 45 kilomeetrit, laskekiirus 5 lasku minutis. Patarei ehitustööd algasid 1940. aasta juulikuus. Ehitusmaterjalina kasutati kohalikke raudkive, Lümanda lupja ning Nuudinõmme
ja Onni saeveskis töödeldud puitu. Kahurid paiknesid üksteisest 200 – 300 meetri kaugusel. 2. ja 3. kahurialuse vahele oli rajatud kahekorruseline maa-alune diiselagregaatidega varustatud jõujaam, millest lähtusid kahurialusteni viivad betoneeritud tran¹eedes
kaabelliinid. Sõja alguseks jäid lõpetamata mürskude mehhaanilise söötmise süsteem, insenerivõrgud, kaugusmõõtja torn ja gaasivarjend. 20. septembril 1941 piirati patarei sakslaste poolt ümber, osal meeskonnast õnnestus välja murda ja liituda 49.
suurtükiväepolguga. Kaks suurtükialust lasti õhku, kaks jäid terveks. Rajatised on üks paremini säilinud II maailmasõja aegse rannakaitsepatarei tulepositsioone Saare maakonnas.
1999. aastast on kasutab Mustjala festival laskepesa kontserdisaalina, seal on esinenud Eesti Filharmoonia Kammerkoor, Tallina keelpillikvartett, klaveriduo Kai Ratassepp – Mati Mikalai ja paljud teised väljapaistvad artistid. 2013. aastal ansambli Resonabilis poolt rannakaitsepatareis esiettekandena kõlanud Kristjan Kõrveri kammerooper Raud-Ants pälvis
Eesti Teatriliidu Aastapreemiate zürii eriauhinna.
Laupäeval 23. juulil kell 19 kõlavad Saaremaa süvasadamas merekultuuri aastale kohaselt rannarahva pillilood ja merelaulud. Legendaarne Saaremaa muusik Rein Orn viib kuulajad merereisile Läänemere maadesse, kaasas lõõtspill ja humoorikad merelaulud ning- jutud.
Loomulikult kuuluvad õhu juurde kohalikud hõrgutised – suitsulest ja kesvamärjuke.
Festivali kunstiline juht on Aare Tammesalu.
Mustjala festivali korraldab MTÜ Loovüksus koos Mustjala vallaga.
Toetajad:
Eesti Vabariigi Kultuuriministeerium
Eesti Kultuurkapital
Eesti Rahvusringhääling
Mustjala Vald
Raadio Kadi
Saaremaa Muuseum
Kohvik Rotterdam
Saarepuhkus
Pidula Forell
Puitkatused
Pärimusmatkad
Kooli-Kopli
Mustjala Käsitöösahver
Musta Jala Galerii
Piletid 6 EUR / 4 EUR müügil Piletilevis ja kontserdipaikades tund enne algust
Festivali koduleht:
www.mustjalafestival.ee
Facebook:
https://et-ee.facebook.com/MustjalaFestival
info:
tel +372 51 62 480
e-post:
info@mustjalafestival.ee
Kodulehe tegemine aara.ee
